Eine õhtu algas sellega, et peale kuut läksime välja, kohalikku ajutist turgu vaatama mis siin seoses taimetoidu festivaliga on. Pealegi, kõht oli tühi.
Mõeldud tehtud.
Tore oli tellida tänaval toitu, mille kohta ainus teadmine oli, et liha seal pole.
Sedasi päris pikalt olid seal letid.
Seal ringi uidates käis mingi tüütu tegelane meile muudkui takso teenust pakkumas. Lõpuks nõustusime, kuna ta oskas öelda maagilise fraasi “night market”, mida me tahtsime külastada.
Etterutates võib öelda, et selgus, et me oleksime osanud ise ka sinna minna, kui oleks teadnud kuhu. Me olime seal kandis päeval juba ringi jalutanud.
Paari sõnaga kokku võttes kogu ööturgu… Umbes nagu kadunud kadaka turg. Ainult et suurem, palju suurem. Müüdav kraam aga suht sarnane ja üle paari boksi korduv. Toimub ainult nädalavahetustel ning paistab olema kohalike seas populaarne.
Tõsi, üks erinevus on – toiduletid. Kahjuks oli kõht juba täis ja eelnevalt turult osa veel kaasaski.
Tõesti oli kahju:
Ja muud toitu oli seal ka igasugust. Ribideni välja. Ühesõnaga. Kahju.
Rahvast oli kohutavalt ning liiklus oli kaos. Ja liiklust oli palju.
Sealt lahkudes ei olnud taksot kusagil, ootasime veidi aega ja siis otsustasime jalutada. Võibolla ta ei plaaninudgi tulla, võibolla oli kuskil liikluses – vahet pole.
Läbi hilise ja pimeda phuketi oli päris vahva jalutada kuni selgus et ühel mingil kanalisatsiooni? augul oli kaanega probleeme… Igatahes olin üks ootamatu hetk hiljem jalapikkuse võrra madalamal. Õnneks reageerisin adekvaatselt ja sain käte ja teise jalaga ilusti hoo pidama. Tahaks öelda et ma olengi nii osav, aga reaalselt käis see seljaaju tasemel. Igatahes oli see valus ja verine nali. Veidi valgemas sai kiiresti joogi veega esimene loputus ning apteeki rutatud. See oli sobivalt poolel teel hotelli. Apteegist sai mingit loputusvahendit ning joodiühendit. Hotellis puhtaks ja joodi ja hiljem veel mingit oma kaasa võetud antibakteriaalset kätepesu vahendit. See vahend oli valusam kui kukkumine. Peaaegu uskumatult valus. Elagu haavad ja alkohol.
Tulemus:
Nüüd juba veidi sinisem aga muidu tundub ok. Valus ka kohati.
Täna, esmaspäeval, sai võetud plaani botaanika aed. Ja seal lähedal olev wat chalong tempel.
Hommikul hotellis uurisime takso kohta. Oli piisavalt odav. Sõites selgus, et kavalam on ta viieks tunniks “rentida”. 1600 bahti eest sõidutab meid kuhu iganes. Ja toob hotelli tagasi. See on ca 40 euri. Oli täitsa muhe vana ja oskas meid viia kuhu vaja ning ise ka kohti soovitada. Edasine päev läkski nii, et viis meid kuhugi, jäi ootama, siis viis jälle ning jäi ootama ning jälle ja… No saate aru küll.
Kõigepealt tempel.
Kas ma juba mainisin, et neile meeldivad punased toonid ja kuld?
Seal templis tehti kohutavat müra. Mingi heli võimendav ahi oli õues, kuhu nad panid paugukaid. Ja siis see ragises kõrvulukustavalt.
Sees oli üritatud veel rohkem kuldset panna. Õnnestus küll.
Templis leidsime ka kassi
Ja õues oli vot nii palav:
Üldiselt, oli kena ja lakutud küll aga jättis üsna külmaks.
Liikusime edasi botaanika aeda.
Neile meeldisid seal kujukesed ikka VÄGA. Üks jaburam kui teine.
Botaanika aed oli päris sümpaatne. Koosnes paljudest “miniaedadest”. Küll asjade tüübi, kui ka maa järgi. A la sõnajala või kaktuse aed. Või siis jaapani või hiina aed.
All pool paar pilti hiina aiast.
Kuna seal tatsasime ringi kõige suurema kuumuse ajal siis hakkas vaikselt tekkima väsimus. Vaatamata sellele, et lahe oli. Sain elus esimest korda kookosest mahla juua. Omapärane, aga võib ära harjuda.
Hirmus järgi jooksev lihasööja taim oli seal ka
Napilt pääsesime.
Vahvaid vaateid seal jagus, paar suvalist:
Millegipärast olid nad orava puuri pannud – see nägi väga õnnetu ja paanikas välja… 🙁
Üldiselt tundub üldse, et loomi koheldakse siin küllaltki.. pigem halvasti.
Uurisime ka, et miks mona lisa naeratab:
Vajab veel edasist uurimist….
Kaie omas elemendis:
Peale botaanika aeda viidi meid kalaturule sööma. Kohalike osasse, kuna taksist arvas, et esinduslikumas osas on seal liiga palju hiinlasi. 😀 Meil polnud selle vastu midagi. Kaie valis omale 5 elu suurt krevetti, mina mingi tundmatu kala filee.
Ausõna ma pildistasin toitu…
Kõht täis, liikusime edasi big buddhat vaatama. On tõesti suur. Aga ümbrus endiselt pooleli, ehitus alles käib seal ümber. Mingeid treppe tehakse juurde. Kõrgel mäe tipus on, seega vaade oli sealt lahe. Soovi korral said “osta” templi ehituseks kuupmeetri betooni või pinnast või veel mingeid asju.
Kohalike ingliskeele oskust iseloomustab aga see pilt:
Poole mäe peal sai minna elevandisafarile. Jätsime vahele, väsimuse tõttu ning selg hakkas kukkumise tagajärjel rohkem tunda andma, sai ikkagi põrutada ka veidi.
Selle asemel tegime lihtsalt pilti:
Naljakalt kõvad karvad olid. Kaie parandas, et harjased.
Edasi käisime juveelitehases kus oli elu perfoomants tehtud et kuidas kaevandatakse. Pilti ei tohtinud teha. Seega pole. Veeti raudteel kärus läbi mitme ruumitäie audiovisuaali. Lisaks sai vaadata kuidas ehteid tehakse. Ja välja minnes sattusime müügisaali. See oli suur. Neid oli seal mitu. Kaie isegi leidis omale sealt midagi…
Peale seda kiire puuviljalett ja hotelli.
Õhtuoode:
Umbes selline päev.
Homme edasi rannale lähemale. Ei tea veel kuidas seal wifi või netiga on, seega näikse millal järgmine postitus tuleb. Plaan on paar päeva lihtsalt suuremalt jaolt peesitada, siis pole ka väga millestki kirjutada. Näikse.
Ps kirjavead ning lihtlaused on ausõna seetõttu, et nutiseadmel tippimine on küllaltki kehv. Ma tegelikult ka oskan keerulisemat lauseehitust ja loogilisemat teksti. Ja aegajalt ta parandab omast arust kirjavea….
Aitäh selle viimase märkuse eest. Ma juba hakkasin siin kahtlema…. Nali 🙂
Tore, et viitsid blogida!