Tere Tai ja phuket

PALAV. Kohutavalt palav. Ma ütleks kui palav aga kõik mõõteriistad viskasid plõks ja plõks korgi pealt

Lennust…

Et kõik ausalt ära rääkida siis tegelikul palju eri puudunud, et oleks tere tai ära jäänud. Nimelt suutsime kuidagi meelde jätta lennu väljumise mõnevõrra hilisema ajaga… Kui sai kella vaadatud ja arutletud, et paras aeg enne lendu 1 sushi süüa käis Kaie igaks juhuks infotahvli juurest läbi. Peale seda .. Jooksime. Värava juurde jõudes oli last call to … Seejuures me polnud väravast kaugel, kuid millegipärast eelnevad teated jäid kuulmata. Vedas.

Tais kordus sisuliselt sama nali, et jooksime lennule, kuid seda seetõttu et immigratsiooni ametnike juures oli tohutu ummik ning kahe lennu vaheline aeg oli lühike. Jooksime. Päris ära väsitas. Aega jäi lõpuks üle 5…10 minutit. Korraks oli juba tunne, et ei jõua läbi. Ametnikud olid kasutud abi küsimisel, et näe meil lend kohe…. Üks ignoreeris, teine ei saanud midagi aru, lootsime parimat.

Asja tegi jumekamaks see, et mul ei õnnestunud lennukis magada. Bangkokki jõudes olin sisuliselt juba 24h üleval olnud. Mõttetöö oli siiralt aeglane.

Phuketi lennujaamast väljumine läks juba poolunes ja kui tahtsime tagasi sisse astuda, et jahedamas korra transpordi üle mõelda, oli uksel järgmine kasutu ametnik, et no entry. Wtf, me olime sisuliselt just 15 sekundit tagasi välja astunud, temast mööda ja kuskil ei jäänud muljet, et see liigutus on mingist point of no return väravast välja jalutamine.

Taksoga joppas, saime mingi ametliku, mis sõidutas meid fix summa eest kohale. Väga segane bürokraatia kaasnes sellega. Taksojuhil ei vedanud, ummik ummiku otsas ning lõpuks tiirutas ringi ja ei leidnud kohta. Koostöös hotelli tehtud kõnega ja meie poolt siis vaadatud google juhistega jõudsime õnnelikult kohale. Veidi vara. Seega läksime linna kaema.

Peab ütlema et jala nad vist ise ei käi. Vähemalt siin. Kõnniteid kui selliseid sisuliselt polnud. Ja kus oli, olid nad täis pikitud mingit ilu ilu, nagu alloleval pildil

Ja tänaval teisi inimesi oli täpselt nii palju:

Et aega parajaks teha paar tundi siis jalutasime ringi ja vaatasime mis leida. Pean tunnistama, et nõrkesin enne Kaiet. Kergekujuline päikesepiste ja kurnav palavus otsa 24h ülal olemisele murdsid ikka ära. Siiralt.

Palavust ja niiskust iseloomustab pilt lennuki kondist

Linnapeal nägi jube palju hulkuvaid koeri – enamuses sõbralikud kuid mõnega hakkas kerge konflikt tekkima. Lõppes kõik siiski ilma intsidendita.

Kuld ja punased toonid meeldivad neile siin väga, random templikompleks, mis teele jäi:

Nunnud elevandid:

Üks päris ilus park jäi ka ette, aga seal eri jaksanud enam ilu nautida, siht oli hotell ja kiiresti.

Seda parki ilmestas taas geniaalne lahendus sissesõidu piiramiseks

Peaaegu saime uued sõbrad :

See oli seal vist kõnnitee .. 😀
Igatahes me kõndisime seal, sest mujal oli veel vähem ruumi.
Hotelli jõudes sai kohe vette hüpatud, kuid eelneva ülekuumenemise tõttu oli seal pigem liiga külm olla, seega hoopis puhkama.

Õhtu seisab veel ees, läheme varsti vaatama kuidas siis elu on…

Selleks korraks kõik, mõni päev jälle…