Eelviimasel päeval rawais otsustasime ikka väikse saareretke ka ette võtta.
Suvaline paadimees oli lahkelt nõus meid sõidutama 2000 bahti eest korallisaarele ning teel tagasi bon saarele sööma.
Minnes oli vesi päris kõrge ning lainetas mõnuga. Vett pritsis paati parasjagu, et palav ei hakanud.
Eile pilte polnud, täna on topelt. Sorry.
Eriti, kuna täna oli isegi sinist taevast näha, mitte ainult vine 🙂
Vaade rawai rannale merelt:
Nagu öeldud siis veidi ikka loksutas ja pritsis:
Korallisaare lähedal käis rõõmus paraplaanimine:
Ahoi, maa
Korallisaarel viidi meid banaani randa.
Lahkelt pakuti rannatoole. Tasu eest muidugi.
Kaie asus kohe chillima:
Pange tähele, juba on veidi tumedam kui liiv, enne oli vaat et heledam….
Ja vee värv oli seal muidugi eriti lahe:
See ujuv sild oli lahe. Loksus ja kõikus ja.. Ühesõnaga lahe. Jah, minu definitsioon lahedast ilmselt ei kattu päris paljude teiste omaga. Igatahes mõned olid seal ikka päris hädas.
Üritasime seal kohalikku mere-elu ka kaeda, kuid laine oli selleks täna veidi liiga karm. Kahju, sest seal paistis igasugust elu ringi sebima, kuid lainel ja lainel poonud vahet ja kippusid üle pea laksima.
Mõned pildid siiski sain, kuigi kala-kaamera vist loobus edasisest koostööst, esialgu pildistas omapäi koguaeg, hiljem ei pildistanud enam üldse… Sellegipoolest:
Udune merinõel. See muudkui ujus eest ära ja vastulainet järgi ujumine oli küllaltki ….. keeruline.
Ponisi seal kahjuks ei ujunud…
Olime seal kuni kõht hakkas tühjaks minema ning suundusime siis bon saarele.
Vaade maabumiskoha suunas:
Toitu oodates sai veel mõned pildid tehtud, krabid sibasid seal rannas kivimite vahel ringi, kahjuks üsna kartlikud ja ilma teleobjektiivita üsna lootusetu pildistada.
Vaade söögilauast rawai suunas.
Tagasitulles oli päris korralik mõõn, nii et paat tuli jätta rannajoonest siiralt kaugele. Ja siis vist mingi 5 minutit kahlasime veidi üle varbsügavuses vees. Kõrval korallid puha veest väljas ning kuival, kohalikud nende pealt krabisi püüdmas…