Tänane päev leidis meid peamiselt rannast.
Kõigepealt hommikusöök rootsi lauas. Ma ootasin huviga, et mida kujutab endast tai rootsi laud. Pean tunnistama et oli suht möga. Süüa sai jah, aga pigem euroopalikus võtmes. Kahju. Aga ilmselt arusaadav, arvestades, et päeval kui käisime söömas, tellisid väga paljud turistid ümberringi burgereid…. Arusaamatu.
Aga järjekorras.
Hommikusöök sisse, väike chill ja siis jooksuga bussile. Asjade kokkupanemisega läks kiireks ja nii olin mina ilma pea katteta ning Kaie ilma päikeseprillideta.
Buss on muidugi ilgelt üle võlli sõna selle toyota hiluxi kohta, millele taha kasti oli kummalegi küljele pingirida pandud. Ja peakohale mingi advanced koormakate tõmmatud. Aga noh. Kohale ta ju viib ja mitu inimest korraga. Seega, nii buss küll.
See on hotelli poolt tasuta transa randa, käib iga 2h tagant kümnest neljani. Tagasi saab ka.
Rand kuhu see buss viib on Nai Harn.
Näeb välja umbes täpselt selline:
Siinne vesi väärib omaette ära mainimist. Jubejubejube soolane. Ning tänu sellele on ujumine nii pingevaba kui vähegi võimalik. Sisuliselt tõmbad kopsud õhku täis, kui kaelani vees, ning ongi jalad maast lahti. Pinnal püsimiseks ei pea ühtegi liigutust tegema, seega saab rahulikult vees ringi chillida… Omaette elamus on vaadata nii selge veega põhja, ning oma välja sirutatud jalga ning tõdeda, et sügavus on vist rohkem kui paar enda pikkust… Ühesõnaga, lahe.
Päike, vaatamata enamuses läbi vine paistmisele kärsatas ikka jõudsalt.
Sellised lained olid ka jube vahvad….
Mingi hetk läksime sööma. Kaie valis Mamas seafood nimelise koha, kohe ranna kõrval. Toit oli väga hea, minu käest igaks juhuks küsiti et kas spicy või mitte.. 2x võite arvata, mis ma vastasin.. Mõnus oli. Oleks võinud isegi rohkem vürtsi olla…
Kaie ootusärevalt mereande ootamas, värske kookosmahlaga:
Nagu enne öeldud, siis suur osa teisi tellis burkse. Endiselt arusaamatu. Tai köök on mõnus. Ja selgelt töötas “kus juba keegi sööb, sinna tuleb juurde”. Kõrvalolevad olid kole tühjad.
Tegime väikest ringivaatamist ka. Kõige suuremas kuumuses, nagu meile juba kombeks..
Leidsime kohaliku järve ning seal keskel oleva rekreatsiooni ala. Fun fact, turiste ei paist seal olema, ainult kohalikud. Mängisid autost kohalikku poppi…. No comments.
Kiusasin Kaiet kaameraga…
Pärast sai läbi puuviljaleti bussile mindud ning hotelli rannas snorgeldatud. Jube vahva. Aga mask ei sobinud mulle hästi, seega hõljusin oma ujumisprillidega lihtsalt vahepeal pea veepeale pistes… Jube vahva sellises kandvas vees.. Kalad ujuvad ringi, sinust allpool, korallidel mingid eluvormid…
Võtsime kaamera vette kaasa….
Ja ma lihtsalt pidin selfi tegema
Meres oli asju:
Olime seal kuni kiskus juba hämaraks. Toas ootas meid mõnus hunnik mangosi ja oligi päev suuresti õhtus.
Näis, mis homme toob.
Homme hommikul vist läheme uuele retkele, enne siit lahkumist…